River Koiva is 452 km long – it’s the longest river in Latvia (Daugava is about 100 km shorter. As the crow flies, the springhead of Koiva is only 90 km from its estuary. The surface area of the catchment basin of the river is 9800 km². The drop of river Koiva is 234 meters, that makes it 0,52 m/km.
For 18 km, the river flows as a border river between Latvia and Estonia. On Estonian side, the river flows past the Koiva-Mustjõe Landscape Protection Area.
The biggest affluent of River Koiva in Estonia is River Mustjõgi that is 84 km long and with a relatively large watershed – 1820 km², half of which is located in Estonia and the other half in Latvia. The drop of River Mustjõgi is only 29,7 meters or 0,35 m/km but as its rather rich of water, the current becomes faster downstream.
After River Koiva and Mustjõgi conjoin, River Koiva abruptly becomes very wide, reaching up to 40 meters. After that, River Koiva flows through the territory of Karula National Park. The river is suitable for calmer hikers who don’t need constant adrenaline rush from rapids and other extremities. The flow is relatively slow, shores low, riverbed sandy and with smooth curves, especially near Mustjõe. On River Koiva, the shores turn into scenic wooded meadows, later high sandstone outcrops. River Koiva is perfect for multi-day hikes due to long distances and nice camping and recreation areas on the shores.
Mustjõgi on suurim Eestis voolav Koiva lisajõgi, mis on 84 km pikk ja üpris suure vesikonnaga – 1820 km², millest üle poole asub Eestis ja alla poole Lätis. Mustjõe langus on vaid 29,7 meetrit ehk 0,35 meetrit kilomeetri kohta, ent veerohkus muudab tema voolu alamjooksul päris kiireks.
Peale Koiva ja Mustjõe ühinemist avardub Koiva järsult kuni 40 meetri laiuseks. Koiva kulgeb seejärel läbi Karula rahvuspargi territooriumi. Jõgi on hea just rahulikuma meelega matkaja jaoks, kes ei vaja pidevaid adrenaliinisüste kärestike ja muude ekstreemsuste näol. Veevool on suhteliselt aeglane, kaldad madalad, jõesäng liivane ja sujuvate käänakutega, eriti Mustjõe poolses osas. Koiva jõel muutuvad aga kaldad algselt maalilisteks puisniitudeks, hiljem kõrgeteks liivapaljanditeks. Koiva jõgi sobib hästi mitmepäevaste matkade korraldamiseks sest vahemaad on pikad ja kallastel asuvad imekenad telkimis-ja puhkekohad RMK- ja eraplatside näol.
Mustjõgi on suurim Eestis voolav Koiva lisajõgi, mis on 84 km pikk ja üpris suure vesikonnaga – 1820 km², millest üle poole asub Eestis ja alla poole Lätis. Mustjõe langus on vaid 29,7 meetrit ehk 0,35 meetrit kilomeetri kohta, ent veerohkus muudab tema voolu alamjooksul päris kiireks.
Peale Koiva ja Mustjõe ühinemist avardub Koiva järsult kuni 40 meetri laiuseks. Koiva kulgeb seejärel läbi Karula rahvuspargi territooriumi. Jõgi on hea just rahulikuma meelega matkaja jaoks, kes ei vaja pidevaid adrenaliinisüste kärestike ja muude ekstreemsuste näol. Veevool on suhteliselt aeglane, kaldad madalad, jõesäng liivane ja sujuvate käänakutega, eriti Mustjõe poolses osas. Koiva jõel muutuvad aga kaldad algselt maalilisteks puisniitudeks, hiljem kõrgeteks liivapaljanditeks. Koiva jõgi sobib hästi mitmepäevaste matkade korraldamiseks sest vahemaad on pikad ja kallastel asuvad imekenad telkimis-ja puhkekohad RMK- ja eraplatside näol.